Kui kallis on mulle kass*

Minu kõige lemmikumad loomad on alati olnud kassid, nii kaua kui ma mäletan. Lapsena mingil hetkel armastasin ka hobuseid jms, aga kass on olnud ja jäänud. Ja ma ei hooli isegi kassipoegadest niivõrd (mängimine jms) kui just täiskasvanud kassidest.

Lapsepõlves oli mu esimene pikem kokkupuude kassiga millalgi 11-12 eluaasta paiku, kui üks "metsik" kass tegi meie heintesse pesa, ema hakkas talle süüa andma ja ta jäi meie kassiks. Sellest peale on meil pidevalt vähemalt üks kass olnud, kõik (ühe erandiga) selle esimese kassiga suguluses. See kass, nimetagem siis nimepidi, Muki (2-3-aastane õde pani selle nime, ta ei taibanud, et see on koeranimi), oli minu arvates kõige ideaalsem kass üldse. Natuke pelglik, äärmiselt naiselik ja õrn, iseseisev. Tal ei oleks meid üldse vaja olnud, kuna ta toitis end vabalt hiirepüüdmisega ära, aga ta tuli sellegipoolest meie juurde ka siis kui ilm oli soe ja ta ise oli end nii täis söönud, et kõht märgatavalt suurem oli. Pai tegema ja pai saama. Olema seltsis. See mulle kasside juures nii väga meeldibki, et nad on väga iseseisvad, suhe nendega põhineb vastastikusel austusel (vs koer, kes armastab pimedalt ja sugugi mitte nii peenelt ja ausalt).

Aga läksin teemast natuke eemale. Nimelt unistasin siis lapsest saadik, et kui olen suur ja mul on oma kodu, siis võtan endale kassi. Ma isegi mõtlesin, milline ta olema peaks - lühikese karvaga, emane või väike isane ja ühevärviline. Muki oli laiguti triibuline, see oli vast ainus asi, mis mulle ta juures ei meeldinud. Värvil endal nii palju isegi vahet poleks, must, halli eri toonid, valge, pruun - kõik sobiks. Aga isegi mustal ei tahaks sokke jms laike.

Samas on mul olnud oma kodu juba 4 aastat ja ma ei ole selleni iroonilisel kombel kunagi jõudnud, et reaalselt kass võtta. Esialgu arvasin, et teen suuremad remondid enne ära; siis vaatasin, et mul on pojaga niigi raske; siis läks nagu meelest ja tuli uus remont peale... Ja nüüd lõpuks olen selles suunas rohkem ja realistlikumalt mõtlema hakanud ja ka poeg tahab väga. Talle meeldiks küll ka koer või mõni muu loom, aga kassiga on ta väga nõus. Niisiis olen hakanud uurima, mis ja kuidas olla võiks.

Ilmselt võtan kassi loomade varjupaigast sinna toodud kasside hulgast. See ei ole tasuta:

Uus omanik tasub looma vaktsineerimise, kiipimise ja
kastreerimise/steriliseerimisega seotud kulud

Täpset hinda ei ole öeldud, aga arvatavasti ei ole see midagi üle mõistuse.

Järgmiseks on vaja osta kassile minimaalsed vajalikud asjad - liivakast 79-500.-, kandekott 300-900.- (mina küll kardan süles kanda, kui vaja peaks minema).

Järgmine asi. Ma elan esimesel korrusel ja piirkond ei ole kõige turvalisem (Pelgulinn). Seega on mul peal valvesüsteem - kui keegi minu kodust äraolekul tubades liigutab, siis antakse häire. Seega uurisin oma turvafirmast, kas kass ka alarmi käivitab - "Jah," vastati, täpsemalt nii (koos kirjavigadega):

Selleks, et liikumisandurid ei reageeriks kassile, saab paigaldada loomaandurid. Ühe juhtmega loomaanduri hind on 578,20.- krooni. Pole vaja kõik andurid korteris vahetada, piisab nendest mis asuvad seal, kuhu kass vabalt pääseda saab. Andurite hinnale lisandub tehniku väljakutse hind, 490.- krooni.

Samas pean Teid ette teatama, et loomaandur ei anna 100% garantii, et valehäiret ei tekki. Loomaandur töötab kahe erineva kiire süsteemi põhimõttel , st. loomaanduri reageerimise piirkond on jagatud ülemiseks ja alumiseks. Juhul, kui liikumine toimub ainult alumises piirkonnas kõrgusel kuni 1 m, siis häiret ei teki. Juhul aga, kui liikumine toimub nii anduri ülemise kui ka alumise või ainult ülemise kiire piirkonnas, tekib häire. Seega, kui näiteks kass ronib kapi peale anduri reageerimise piirkonnas, võib see häiret põhjustada.

Siinkohal tahaksin tähelepanu pöörata, et tegelikult ei oleks sellisel juhul alumist kiirt üldse vaja - igal juhul kui ülemises piirkonnas miski liigub on häire... Kas neil tõesti ongi selline loogika või jäetakse midagi ütlemata/antakse valeinformatsiooni..?

See selleks. Kass pääseb minu kodus igas toas ka kõrgele ronima, selles ei ole kahtlust. Igal juhul tekitab see dilemma. Näen järgmisi variante:

Loobun valvest täielikult - Oht ju on, et keegi tungib sisse ja siis on kahjud meeletud. Samas kui suur on tõenäosus, et keegi üldse mu korterisse sisse üritab tungida? Samas ehk valib ta sel juhul kõrvalkorteri, mille akendel-uksel ei ole turvafirma kleepse? Samas esikust on korra mu käekott juba teadmata suunas kadunud, ka praeguse olukorra juures...

Loobun valvest elutoas ja köögis - Need on just need kõige kallimate asjadega toad, magamistubades on ju eelkõige riided ja natuke mänguasju. Seega risk koonduks just sinna, kus ta kõige rohkem kahju teeks. Siis pigem juba esimene variant.

Kass on päeval minu magamistoas ja sealt loobun valvest - Kassi liivakasti ei tahaks oma tuppa, aga sellisel juhul see peaks seal olema. Joogi ja söögi nõud saaks ju veel sinna ära mahutada, aga liivakast on asi, mida ei saa küll...

Riskin valehäirega elutoas ja köögis ehk tellin sinna loomaandurid - 2 andurit vahetada ja tõenäoliselt päris tihti valehäiret, sest kass on roninud arvutilaua riiuli otsa. Või akvaariumi otsa, kui ma selle olen hankinud. See on ka üks asi, millest olen pikalt unistanud, aga mitte nii pikalt.

Loobun kassivõtmisest - ei taha, kohe üldse ei taha loobuda, aga kui selle hind on pidev oht minu kodule, minu kõige kallimatele/armsamatele asjadele..? Isegi kui läks ainult käekott, oli kaotus minu jaoks korvamatu, näiteks ei müüdud seal olnud lõhnaõli enam kuskil. Näiteks ei ole ma siiani teist nii mõnusat käekotti leidnud, jne...

Mida teha? Jääb veel mõtlemiseks. Kui välja mõtlen, annan kindlasti teada.

* Vahelduseks eesti keeles, sest nagunii on vahepeal eestikeelsed tsitaadid...
In Estonian because some quotes are in Estonian anyway...